Hoone on läbi teinud kaks sündi – esmase ja taassünni. Maja ehitati kaks, renoveeriti poolteist aastat.
Vundamendisüvendit hakati kaevama 1965.a. mais. Ehitajaile krunt ei meeldinud – looduslik kalle, üksikud suured puud, sõja ajal hävinud hoonete alusmüüride jäänused, suur tellishoone.
Nurgakivi kirjaga „Anno 1965“ pandi 21.juulil 1965 (kl 17), kui riigis tähistati punast tähtpäeva – 25 aastat ENSVd. Ehitusplatsile tulid rajooninõukogu juubeliistungjärgust osavõtnud ja rohkesti rahvast. Valgas viibisid sel ajal ka kosmoselendur German Titov ja Eesti ülemnõukogu presiidiumi esimees Aleksei Müürissepp. Tseremoonia avas täitevkomitee esimees Kalju Rogenbaum, sõna võttis kultuuriosakonna juhataja Krista Luht.
Ehitaja oli Balti raudtee ehitustrust, otsene töötegija ehitus-montaažirongi nr 171 Valga töödejuhtimispunkti kollektiiv, meister Jelena Pozdejeva. Linna asutustel olid kultuurimaja juures šefluskohustused. Head eeskuju teistele andsid kooperatiiv ja teeninduskombinaat. Kritiseeriti autobaasi ja jõusöödatehase juhtkondi, kes unustasid oma šefluskohustused. Kooperatiiv tegi kultuurimaja ehituse heakorratöödel 3461 töötundi.
Objekti maksumus täpsustatud eelarve järgi oli 348 900 rubla.
Valga uus kultuurimaja avati pidulikult 5. novembril 1967. Nii nagu mitmed teisedki olulised ehitused, oli seegi suure oktoobri 50. aastapäeva objekt. (Nõukogude ajal olid 7. ja 8. november oktoobripühad, millega tähistati suure sotsialistliku oktoobrirevolutsiooni aastapäeva.)
Kultuurimaja avamise pidustused algasid partei rajoonikomitee pleenumi ja rajooninõukogu istungjärguga. Ettekande tegi rajooni täitevkomitee esimees Kalju Rogenbaum. Partei rajoonikomitee esimene sekretär Uno Veeperv andis eesrindlikele kollektiividele üle mälestuslipud ning tööeesrindlastele mälestusvimplid ja aukirjad. Mitu kultuurimaja ehitajat sai kingiks nimelise käekella.
Kontserdil esinesid Valga koorid, Valka ja Võru isetegevuslased ning Vanemuise teatri solistid. Pidustused kestsid veel nädal aega: 6. novembril oli päeval Valga lastemuusikakooli õpilaste kontsert, õhtul ülelinnaline pidulik koosolek, isetegevusfestivali laureaatide autasustamine ja kontsert, 7. novembril Valga ja Valka tööveteranide kontsert ja puhkeõhtu, 8. novembril kultuurimaja näiteringilt Štoki etendus „Ankruväljak“, 9. novembril Otepää rahvateatrilt Ardi Liivese ja Boris Kõrveri muusikaline komöödia „Etendus algab“, 10. novembril puhkeõhtu, 11. novembril videvikutund küünlavalgel, 12. novembril Viljandi kultuurimaja nukuteatrilt Landau „Kass ja jänes“ ja kontserdiõhtu „Hea tujuga uude nädalasse“.
1997.aastal tähistas kultuurikeskus 30. sünnipäeva. Pidustused kestsid 25.-31. oktoobrini. Neil päevil oli Eesti akvarellistide ühisnäitus, piirivalveorkestri kontsert, pidulik aktus-kontsert ja ball.
Aktus-kontserdi kontsertosa oli kultuurikeskuse kollektiivide suur väljanäitus, teemaks eesti keele ja Eestimaa hoidmine, aia-äärne tänav, aeg maa ja mere pääl. Kultuurikeskuse direktor Lukretsia Järv pidas tänukõne. Maja esimene direktor Karin Preiman tänas valgalasi kolmekümne aasta eest temale usaldatud maja hoidmise eest.
Kultuurimaja ehitusest alates oli probleemiks teatrisaali lame põrand. Kuna selle tõstmine tähendas saali täielikku ümberehitamist ja oli väga kulukas, sai see võimalikuks alles kolmekümne kahe aasta pärast. Renoveerimisprojekti autor oli AS Nord Projekti arhitekt Meeli Truu ja sisekujundaja Kadri Tarbe arhitektuuribüroost Tõnis Tarbe OÜ. Projekteerija nägi objektis legendi templist.
Uuendusremont algas 15. septembril 1999. Juurdeehitusele pandi nurgakivi 6. oktoobril. Ehitajaks valiti konkursil osalenud üheksa firma hulgast AS Heres Restauraator Viljandist (firma juht Heiki Paju, töödejuhataja Hannes Kerma), alltöövõtjad olid Tallinnast, Tartust, Saaremaalt ja Valgast, igaüks oma ala spetsialist. Valga linnavalitsus sõlmis ehitajaga lepingu ehitustöödele, s.t. sisustuseta hoone kohta summas 16,5 miljonit krooni.
Kogu remondiga loodeti hakkama saada aastaga, tegelikult kulus poolteist. Kui peatöövõtja läks pankrotti, oli oht, et töö jääbki pooleli. Linnavalitsus leidis siiski firma, kes olukorrast välja aitas. See päästeingel oli AS Rootsi Profiil (juhataja Arvi Rätsep). Lindilõikamise päevaks sai 23. märts 2001.
Renoveerimise tulemusena sai hoone juurde 1050 ruutmeetrit pinda, teatrisaali-poolne majaosa täiesti uue välis- ja sisekuju. Teatrisaali 18 m pikkune põrand tõusis peaaegu viis meetrit. Endise musta lae asemel on pöögispooniga kaetud ja lakitud, Eestis esimene elamplaatlagi. Lava sai uue valgustuse. Juurdeehituse tulemusel on uued tualettruumid ja aeroobikasaal, kahel tasapinnal fuajee, 163,5 ruutmeetrine kahel tasapinnal ruum, mida esialgu kasutati noortekeskusena.
Kõik kütte-, vee-, kanalisatsioonitorud, elektrikaablid, aknad ja uksed vahetati välja, ventilatsioon ehitati ümber, seinad soojustati ja neile anti ajakohane viimistlus. Ka vestibüülis ja ovaalsaalis on kõik uus. Renoveeritud maja pühitsemisel rõhutas EELK Valga praostkonna praosti kt Peep Audova hoonet tähtsustades, et Valga erinevad rahvusgrupid tunneksid end siin võrdselt ja annaksid oma osa Euroopa kultuuri.
Siia majja läks 26 miljonit krooni. Üle poole sellest andis riik.
Arhitekt Meeli Truu nimetas Valga linnavalitsust kõigi projekteerijate unistuste
tellijaks, kes oskas kõik oma soovid väga täpselt formuleerida.